Panga pank on olnud üksikobjektina looduskaitse all alates 1959. aastast. 1999. aastal moodustati kaitsealuse üksikobjekti baasil Panga maastikukaitseala. Kaitseala põhieesmärk on kaitse-eeskirja kohaselt Lääne-Eesti paekalda kõrgeima osa, Panga panga ning sealsete taimekoosluste kaitse.
Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspaljand ning omab rahvusvaheliste kõrget geoloogilist väärtust. Pank on tekkinud Siluri ajastu troopilise mere setetest, mis ladestusi 420-430 miljonit aastat tagasi ja on tuntud Jaani lademe nime all (kogupaksus kuni 80 m).
Siluri klint on kohal astang, mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis, kulgeb läbi Läänemere ja tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul. Panga panga selline geoloogiline ehitus pakub huvi paljudele külastajatele ja teadlastele. Looduskaitsealused liigid kuuluvad II (valge ja punane tolmpea, könt-tanukas, salutulikas) ja III (tumepunane neiuvaip, harilik käoraamat, suur käopõll, kahelehene käokeel, roomav öövilge) kaitstavate liikide hulka.
Harvaesinevaks nähtuseks on Panga seinal paiknev räästapääsukese (Delichon urbica) koloonia.Panga maastikukaitsealaga piirnev Küdema lahe piirkond kuulub Küdema lahe hoiualasse. Ala on ka olulise tähtsusega linnuala (TLA, ingl. k IBA, kood EE011) ning kuulub Natura 2000 võrgustikku Küdema lahe linnu-ja loodusalana (EE0040432). Panga maastikukaitsealast lõuna pool asub Laidu saare looduskaitseala, mis on moodustatud sealse haudelinnustiku kaitseks.
