Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand ning omab rahvusvahelist kõrget geoloogilist väärtust. Pank on tekkinud Siluri ajastu troopilise mere setetest, mis ladestusid 420-430 miljonit aastat tagasi ja on tuntud Jaani lademe nime all (kogupaksus kuni 80 m). Siluri klint on ulatuslik astang, mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis, kulgeb läbi Läänemere ja tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul.Pangal on jälgitavad panga arengu kõik kolm etappi: veealune pangaastang lainemurrutuse alal, aktiivne panga osa ja hääbunud panga tiivad. Panga panga selline geoloogiline ehitus pakub huvi paljudele külastajatele ja teadlastele.Valdavaks taimkattetüübiks on loopealsed, mis kuuluvad pärandkultuurmaastike hulka. Looduskaitsealused liigid kuuluvad II (valge ja punane tolmpea, könt-tanukas, salutulikas) ja III (tumepunane neiuvaip, harilik käoraamat, suur käopõll, kahelehine käokeel, roomav öövilge) kategooria kaitstavate liikide hulka. Harvaesinevaks nähtuseks on Panga seinal paiknev räästapääsukese (Delichon urbica) koloonia.Panga maastikukaitsealaga piirnev Küdema lahe piirkond kuulub Küdema lahe hoiualasse. Ala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (TLA, ingl. k IBA, kood EE011) ning kuulub Natura 2000 võrgustikku Küdema lahe linnu- ja loodusalana (EE0040432). Panga maastikukaitsealast lõuna pool asub Laidu saare looduskaitseala, mis on moodustatud sealse haudelinnustiku kaitseks.